est eng  
 

Analüüsida, et samade ressurssidega paremat tulemust saavutada


Lihtsustatult lühiülevaade analüüsi olemusest:

Majandus=>Statistika=>Analüüs=>Prognoos=>Otsus

Tavapäraselt ollakse harjunud vaatama numbrilisi aruandeid exceli tabelis toodud iga valimit (toodete, klientide ja perioodi kaupa) eraldi. Sellega tavajuhul ka piirdutakse. Aruannetes toodud numbrite tulemit ei osata osadeks lahti võtta ja vaadata toodud "numbrite taha", et millest need numbrid koosnevad. Kuna majandus muutub ja majanduse struktuur samuti on vaja head valimit, et teha kiiret otsust.

Mida raskem on majanduse keskkond, seda raskem on soovitud sündmusi esile kutsuda. Seega on vaja täpset olukorra kirjeldust.

Mõned näited tüüpilistest ettevõtetes kasutatavatest analüüsidest:
1.Eesmärkide täitumise (eelarve, prognoos vms) võrdlus tegeliku olukorraga (koguseline, rahaline, indeksid);
2.Referents andmete võrdlusanalüüs -võrreldakse näiteks toodete müüke või klientide ostueeelistusi eelmise perioodi sama perioodiga;
2.Analüüsiobjektide (toode, klient vms) analüüs kus võrreldakse brände,tootegruppe või kliendigruppe
ehk segmente omavahel läbi müüdud osakaalude (KG, Käive vms).
3.Trendi analüüs, et näha näiteks toodete sessoonsust üle pika perioodi sõltuvalt näiteks aastaajast.
4.Kombineeritud analüüs kus qlikview-s luuakse vastavad aruande "mallid" mis võimaldavad samaaegselt analüüsida analüüsiobjekte omavahel osakaalude lõikes ja samaaegselt osakaalude trende üle perioodide. Lisaks on võimalus samas aruandes võrrelda eelmiste perioodidega ja ka seatud eesmärkidega.

Kombineeritud analüüsid annavadki kiire ülevaate ettevõttes toimuvast "ühel lehel" koostades erinevaid aruandeid samal aruandel-muutes samaaegselt analüüsiobjekte ja mõõdikuid (KG, Käive, Hind vms numbriline näitaja) lähudes püstitatud lähteülesandest.

Analüüs peab võimaldama vastata näiteks müügi puhul alljärgnevatele küsimustele:
1.Millised kliendid või tooted toodavad kahjumit sõltuvalt sessoonsusest või regioonist?
2.Kas eelarve ületamine 8% oli hea tulemus? Millised tooted/kliendid oleksid võinud seda numbrit suurendada?
3.Kui palju peaks toodete hinda hinnakampaanias alandama, et saaks kasumit läbi suurenenud müügikoguste?
4.Millised hindasid peaks tegema sõltuvalt müügi hooajast ja toodete omahinnast?
5.Millised kliendid on rohkem hinnatundlikumad kui teised?
6. Kas oleme kõikidele klientidele teinud näiteks sõltuvalt turu olukorrast ja ostetud kogusest õige müügihinna?
7. Milline on klientide arvates õiglane toodete müügihind sõltuvalt ostetud kogustest?
8.Kas on võimalik toote omahinda alandada?
9. Kas müügiinimesed on piisavalt motiveeritud osalema aktiivses müügiprotsessis (kampaaniates)?